Doaimmat ja prošeavttat

Isak Saba guovddáš fállá buot sohkabuolvvaide gielladoaimmaid Unjárgga gielddas. Dás sáhtát lohkat eambbo min fálaldagaid ja prošeavttaid birra.

BÁIKENÁMAT

Mii leat čohkken sullii 3000 báikenamaid mat gullet Unjárgga gildii. Daid oainnát sihke Báikenamat-appas ja neahttasiiddus man namma lea aitto báikenamat.no.

Doppe leat elektrovnnalaš kárttat mas leat visot sámegielat báikenamat maid mii leat čohkken.

Ulbmilat:

• Seailluhit sámegielagat báikenamaid Unjárggas.
• Várjjat sámegielat báikenamaid geavahemiin loktet vuona ássiin iešárvvu.

DUHKORATTA

Duhkoraddanfálaldat maŋŋebárggaid juohke nuppi vahkku dii. 17:30-19:00 sámegielat mánáide gaskal 0-10 jagi ja sin váhnemiidda. Ollesolmmoš ferte máná čuovvut dohko ja son ferte veahkkin bargat vai mánná čađat hállá sámegiela doppe.

Mii leat earet eará fitnan vuojadeamen, oagguntuvrras, návehis, fiervvás, riidemin, bohccogárddis ja čuoigamin. Muđui mii lávet duhkoraddat, láibut, goarrut ja buđaldat vaikko mainna Isak Saba guovddážis.

Dáppe hállat dušše sámegiela ja mii fállat eahketborramuša deaivvademiin.

Ulbmilat:

• Movttiidahttit sámegiela geavaheami duhkoraddan- ja gulahallangiellan.
• Addit gielladoarjaga máŋgga dásis bearrašiidda Várjjagis geat háliidit mánáidasaset sámegiela oahpahit.
• Cegget ja ealáskahttit eanet sámegielat arenaid Unjárggas.

DUODJEKURSSAT

Duodjekurssa sáhttá leat uksa mii rahppasa sámegiel oahppamii. Doppe oahppá fágatearpmaid mat jávket jus ii duddjo. Duodjekursa sáhttá movttiidahttit olbmuid čevllohallat sámi duogážiin, ja dát soaitá addit movtta sin oahppagoahtit sámegiela.

Sámegiella ja -kultuvrra leaba nannosit náiton oktii. Mis lea dáhttu nannet ja ovddidit sámegiela ja lea lunddolaš dahkat dan doaimmaid bokte mat leat čatnon báikkálaš sámekultuvrii.

GIELLAKURSSAT

Sámegielat álgo- ja grammatihkkakurssa maid lágidit ovttas Uit‘ain Romssas. Kurssat álmmuhuvvojit min neahttasiiddus ja Facebookas.

Ulbmilat:

• Oahpahit sámegiela ollesolbmuide.
• Movttiidahttit olbmuid geain lea passiiva sámegiella váldit gielaset ruovttoluotta
• Loktet sámegiela árvvu olbmuid gaskkas vai sámegiella gullogoahtá maiddái guovlluin gos sámegiella ii leat nu nanus.

GIRJJIT

Mii čállit girjjit mat nannejit sámegiela ja sámi kultuvrra Unjárggas. Árbedieđuid ja máhttosirdin boahtte buolvvaide.

Ulbmilat:

• Árbedieđuid ja máhttosirdin boahtte buolvvaide.

KALEANDAR

Juohke jagi almmuhit kaleandara mii lea čállojuvvon sihke Unjárgga suopmanii ja dárogillii, ja mas leat govat Unjárggas. Kaleandar boahtá vuovdimassii Vuonnamárkanis.

Ulbmilat:

• Sámegiela buktit oidnosii juohkebeaivválaš dilis.
• Unjárgga suommana buktit oidnosii

LOHKANDEAIVVADEAMIT

Nuvttá fálaldat daidda geat hállet sámegiela, ja háliidit lohkat sámegiela teavsttaid somás birrasis. Mii lohkat sámi máidnasiid, sátnevádjasiid, historjjá ja mearkabeivviid birra. Maŋŋá mii ságastallat teavsttaid birra ja oahpásmuvvat iešguhtege fáttáide, teavstta- ja girječállái. Lávlut maid sámegilli ja soames luođi vel rohttestit.

Mii bovdet čeahpes girječálliid, divtta- ja lávllačálliid, muitaleaddjiid ja juoigiid boahtit dovddusin dahkat teavsttaideaset.

Lohkandeaivvademiid joavkkus leat eallilan olbmot ja sis leat ollu dieđut. Sii gártet midjiide resursan min barggus giellaguovddážis. Sii veahkehit min duođaštit duon ja dán, omd. girjjiid ráhkadeamis ja eará prošeaktabargguin nugo; báikenamat, dološ govat, doahpagat ja muđui sánit.

Mii maid mátkkoštit muhtun čoahkkebáikái man birra leat lohkan.

Ulbmilat:

• Sámegielagat geat eai leat beassan oahppat lohkat sámegiela ohppet ja hárjánit lohkat gielaset.

NUORAID GIELLABEASSI

Mii lágidit nuoraide giellamátkkiid, duodjekurssaid, deaivvadeamiid Deanu ja Ohcejoga nuoraiguin, filbmakursa jna.

Ulbmilat:

• Addit gielladoarjaga min nuoraide geat sámástit
• Loktet sámegiela árvvu nuoraid gaskkas

SÁMÁS JA LIHKAT

Isak Saba guovddáš fállá sámegielat árena buohkaide geat háliidit sámástit gievrudettiin. Mii deaivvadit Isak Saba guovddážis oktii vahkkui ja mii gievrudahttit sihke giela ja dehkiid.

Ulbmil:

• Olbmuide addit vejolašvuođa hállat sámegiela eanet arenain.

SÁMI GIELLAVAHKKU

Isak Sába guovddáš lea diehtojuohkinávnnas giellavahku doaimmaide mat lágiduvvojit Unjárggas. Mii ávžžuhit Isak Saba guovddážii e-poastta sáddet jus livččii doaibma mii galggašii giellavahku kaleandaris oidnot. Loga eanet Giellavahku birra www.samediggi.no.

SOMÁ

Duhkoraddanfálaldat juohke nuppi maŋŋebargga dii. 17:30-19:00 sámegielat birrasis dárogielat mánáide gaskal 0-13 jagi ja sin váhnemiidda. Olles olmmoš ferte máná čuovvut dán doaimmas.

Mii leat earet eará fitnan vuojadeamen, oagguntuvrras, návehis, fiervvás, bohccogárddis, riidemin ja čuoigamin. Muđui mii lávet duhkoraddat, láibut, goarrut ja buđaldat vaikko mainna Isak Saba guovddážis.

Mii fállat eahketborramuša deaivvademiin.

Ulbmilat:

• Movttiidahttit sámegiela geavaheami duhkoraddan- ja gulahallangiellan.
• Addit gielladoarjaga máŋgga dásis bearrašiidda Várjjagis geat háliidit mánáidasaset sámegiela oahpahit.
• Cegget ja ealáskahttit eanet sámegielat arenaid Unjárggas.

SUOMMAN

Isak Saba guovddáš lágida deaivvademiid gos juohke deaivvadeamis lea sierra fáddá,omd báikenamat, dajahusat, dadjanvuogit, fuolkenamahusat. Mii viežžat čeahpi/oahpaheaddji juohke fáddái. Mii maiddái almmuhit kaleandara gos teaksta lea Unjársuommanii čallon.

Ulbmilat:

• Seailluhit  ja čalmmustahttit unjársuomman.